Liiklusteooriaõpe õppetundides

Õppesõit sõidutundides

Õppetöö maht elektroonilise õppe keskkonnas

3 (100%)

Õppesõidu maht

2

Teooriaõpe

Sõiduõpe

Õppetunde

Sõidutunde

Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Autorongi ehitus

Autorongi juhtimine õppeplatsil ja autorongi koostamine

Liiklusohutus

Autorongi juhtimine liikluses

Liiklusalased seadused ja määrused

Minimaalne õppetundide arv

3

2

T 1

Liiklusreeglid ja käitumine liikluses

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

●         Videoloengud

●         Dokumendid

●         Slaidid

●         Testid

Õpiväljundid

Liiklusreeglite õppe eesmärk on:

●         kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist;

●         anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust;

●         välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.

Pärast koolitust õpilane:

●         oskab selgitada varem õpitud mõisteid ning mõisteid, mis on seotud autorongi, haagise, poolhaagise ja kerghaagisega;

●         teab reguleerija ning kontrollija volitustest ja tegevusest;

●         oskab selgitada reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral;

●         oskab selgitada fooritulede tähendusi ja liiklejate lubatud liikumissuundi nende korral;

●         oskab selgitada liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi ning teada nende mõjupiirkondi;

●         oskab selgitada piltidel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust;

●         teab ja oskab selgitada juhi märguandeid;

●         oskab kirjeldada ja selgitada autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites;

●         oskab kirjeldada ja selgitada sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet;

●         oskab kirjeldada ja selgitada tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel;

●         oskab kirjeldada ja selgitada ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe;

●         oskab kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise eripära;

●         oskab selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel ning vajalikke piki- ja külgvahesid.

●         oskab selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas;

●         oskama seletada üldisi nõudeid peatumisel ja parkimisel ning sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu.

●         oskab selgitada silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks;

●         oskab selgitada võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest;

●          oskab selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud.

●         oskab näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee lõikumise kohal;

●         oskab selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad;

●         oskab selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades autorongi eripära;

●         oskab selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi;

●         oskab selgitada pukseerimise mooduseid ja tingimusi;

●         oskab selgitada pukseeriva sõiduki ja selle juhi nõudeid;

●         oskab selgitada pukseeritava sõiduki juhi nõudeid;

●         oskab selgitada ühenduslüli nõudeid;

●         oskab selgitada pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid;

●         oskab selgitada millistel juhtudel pukseerimine on keelatud;

●         tundma autorongi tähistamist mitmesuguste veoste veol;

●         oskab põhjendada õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi;

●         teadma õuealal kehtestatud piiranguid ja nende vajadust;

●         oskab selgitada kiirteele sõitmise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega;

●         oskab selgitada kiirteel liiklemise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega;

●         oskab selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi.

●         oskab selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid;

●         teab jääteel kehtestatud sõidukorda;

●         teab ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu;

●         teab sadamates sõitmise korda ning nõudeid parvlaevadel viibimise, neile peale- ja neilt mahasõidu korda;

●         teab autoga piiripunktide läbimise korda.

Kohustuslik kirjandus

Määrab teooriaõpetaja individuaalselt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

T 2

Autorongi ehitus

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

●         Videoloengud

●         Dokumendid

●         Slaidid

●         Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane:

●         tunneb mitmesuguste autorongide ja nende osade tüüpe ja otstarvet ning loetletud osadest koostatud autorongide nimetusi:

○   haagiseveduk;

○   sadulveduk;

○   täishaagis;

○   poolhaagis;

○   kesktelghaagis;

○   sihtotstarbeline haagis;

●         oskab joonisel näidata sõiduki põhiosi ja oskama selgitada haagise (poolhaagise) ühendamist autoga, st autorongi koostamist;

●         oskab käsiraamatu abil selgitada tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel;

●         oskab leida registreerimistunnistuselt põhiandmeid;

●         oskab selgitada, kuidas sõiduki regulaarne kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja keskkonnakahjulikke mõjusid;

●         oskab selgitada kütuse, õlide ja sõidukite puhastus- ja hooldusvahendite mõju keskkonnale.

●         oskab joonisel näidata valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust;

●         oskab joonisel näidataauto ja haagise vahelisi elektriühendusi.

●         oskab joonise või näitvahendite abil selgitada:

○   piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid;

○   õhkpiduri tööpõhimõtet;

○   kuidas leida pidurite rikkeid;

○   mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet;

○   eri liiki abipidurite (näiteks mootorpiduri) tööpõhimõtet;

○   mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) iseärasusi;

○   ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel;

○   mitmesuguste haagise pidurisüsteemide tööpõhimõtet ning näitama tegelikkuses auto ja haagise pidurisüsteemide ühendamist;

○   eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust;

○   rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi;

○   naastrehvi kasutamise nõudeid;

○   vale rehvi õhurõhu tagajärgi rehvile;

○   tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata;

○   ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiildunud võõrkeha;

○   sõiduviisi mõju rehvide kulumisele;

○   eri rehvitüüpide valiku aluseid;

○   tunnuseid, mis viitavad nõrgalt kinnitatud ratastele.

●         oskab kirjeldada, kuidas järgmised tegurid mõjutavad autorongi sõiduomadusi:

○   eri veorattakombinatsioonid;

○   massi jaotus;

○   teljekoormus;

○   rehvid ja õhurõhk nendes;

○   veos (ka vedelik paakautos, -haagises);

○   üle- ja alajuhitavus;

○   tuul.  

●         oskab selgitada sõidumeeriku, mitmesuguste haakeseadmete, kabiini ja veokasti, furgooni, kastikalluti, vahetuskere, luuktõstuki, varuratta kinnituse jms otstarvet ja kasutamist;

●         teab kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada ning katta seda nii, et see ei:

○   oleks ohtlik kaasliiklejatele;

○   ületaks lubatud mõõtmeid, teljekoormust ja massi;

○   piiraks juhi vaatevälja;

○   varjaks sõiduki tulesid;

○   varjaks numbri- ega tunnusmärke;

○   suurendaks oluliselt kütusekulu;

○   saastaks keskkonda.

●         teab eri liiki (tükk-, puiste-, suur- ja/või raskeveoste jt) ning ohtlike veoste veo põhinõudeid;

●         oskab tuua näiteid auto ja haagise registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest Transpordiametis;

●         oskab selgitada kuidas autorongi väliskuju ja juhi sõidustiil mõjutavad kütusekulu;

●         oskab selgitada välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu;

●         oskab selgitada seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel;

●         oskab selgitada kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu;

●         oskab selgitada kuidas eri kütuste heitgaasid ja koostis mõjuvad keskkonnale;

●         oskab selgitada võimalusi vähendada heitgaaside kahjulikku mõju keskkonnale;

●         oskab selgitada müra ja heitgaaside mürgisuse vähendamise võimalusi;

●         oskab selgitada kuidas eri ained heitgaasides inimesele mõjuvad.

Kohustuslik kirjandus

Määrab teooriaõpetaja individuaalselt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

T 3

Liiklusohutus

Õppe sisu

 Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

●         Videoloengud

●         Dokumendid

●         Slaidid

●         Testid

Õpiväljundid

Koolitus peab andma õpilasele:

●         ohutunnetuse riski vältimiseks;

●         oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist;

●         oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda.

Pärast koolitust õpilane:

●       oskab ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi ning põhjustajaid, sealhulgas:

○       juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes;

○       väheste kogemustega juhte;

○       vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt);

○       piiratud liikumisvõimega liiklejad;

○       mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära;

○       sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;

○       sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes ning sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal;

○       metsloomade teele ilmumist.

●       oskab joonise abil hinnata ohu võimalikku iseloomu;

●       oskab joonise abil kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;

●       oskab joonise abil kirjeldada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi skeemil kujutatud olukorras;

●       oskab kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid liiklusõnnetusi;

●       oskab tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust;

●       oskab selgitada liiklusreegleid ja eetika nõudeid:

○       miks liiklus peab olema reeglistatud;

○       miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid;

○       miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid;

○       liikluskultuuri alust ja vastutustunnet.

●       teab pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise võimalusi.

●       oskab hinnata veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevusi;

●       oskab hinnata autorongi pidurdusvõimet;

●       oskab hinnata autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte;

●       oskab hinnata poolhaagise vibamist;

●       oskab hinnata trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul;

●       oskab hinnata haagise mõju autorongi juhitavusele;

●       oskab hinnata nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel;

●       oskab hinnata ohte autorongi tagurdamisel tõusul-langul;

●       tunneb töö- ja puhkeaja kohta kehtivate õigusaktide põhilisi sätteid.

Kohustuslik

kirjandus

Määrab teooriaõpetaja õpilasele individuaalselt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

T 4

Liiklusalased seadused ja määrused

Õppe sisu

Vastavate teemaloengute läbimine, sh:

●         Videoloengud

●         Dokumendid

●         Slaidid

●         Testid

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane teab:

●         õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid;

●         kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;

●         liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi;

●         liikluskindlustussüsteemi ja kindlustuslepingute sõlmimist;

●         juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemine;

●         tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid;

●         nõudeid autorongi tehnoseisundi ja varustuse kohta;

●         nõudeid suur- ja/või raskeveose veol;

●         nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale.

Kohustuslik

kirjandus

Määrab teooriaõpetaja õpilasele individuaalselt lähtuvalt kaasaegsete õppematerjalide võimalustest.

S 1

Autorongi juhtimine õppeplatsil ja autorongi koostamine

Õppe sisu

Luuakse eeldused enne sõidu alustamist enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks vajalike oskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane oskab:

●         kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele:

pidurid, rattad, valgustusseadmed, märgutuled, poripõlled, tahavaatepeeglid, haakeseade, autorongi piduri- ja elektriühendused, veose paigutus ja kinnitus;

●       otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada;

●       ühendada ja lahti ühendada haagist (poolhaagist) vedukist;

●       otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke;

●         sooritada heal tasemel kõik sõidueksamil ettenähtud sõiduharjutused.

Iseseisva töö sisu

Harjutamise jätkamine kuni õpilane saavutab ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitsemise vilumuse tasemel, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks.

S 2

Autorongi juhtimine liikluses

Õppe sisu

Luua eeldused keerulisema ja tihedama liiklusega teedel liiklemiseks vajalike oskuste kujunemiseks.

Õpiväljundid

Pärast koolitust õpilane oskab:

●       alustada sõitu tee äärest, jälgides liiklust ja järgides teeandmise nõudeid;

●       valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;

●       kasutada teepeenart;

●       kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid;

●       sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas;

●       kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks;

●       kasutada naaberrada möödumiseks;

●       valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi;

●       suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistaks taga sõitjaid;

●       hoida ohutut kiirust;

●       hoida ühtlast sõidukiirust;

●       hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas;

●       valida kiirust, arvestades kehtivaid kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu), ilma- ja nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid ning muid liiklustingimusi;

●       valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt;

●       valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt takistuse ees);

●       valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel;

●       valida kiirust nii, et vastutulevate sõidukitega kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas.

●       valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika;

●       jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi.

●       kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu;

●        kergendada taga sõitjate möödasõitu;

●       aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal taga sõitjat ettekavatsetud peatumisest;

●       hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki mõju nähtavusele, kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust;

●       tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi;

●       hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust;

●       vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal;

●       arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust;

●       arvestada vajalikku külgvahet;

●       vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;

●       panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;

●       vahetada sõidurada pidevjoont ületamata;

●       valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda;

●       olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama;

●       vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda;

●       panna tähele tagapool toimuvat;

●       jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk;

●       jälgida reguleerija märguandeid;

●       olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele;

●       olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne;

●       liigelda ohutult enne ristmike ja ristmikel (nt: otsesõit, parempööre, vasakpööre jms);

●       liigelda ohutult ringristmikel

●       täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega lõikumise kohal;

●       vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist;

●       vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee lõikumise kohal;

●       valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ning autorongi mõõtmeid;

●       pöörata tagasi, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid;

●        valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ja väljumise ohutust;

●       peatuda, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid;

●       otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale;

●       parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid;

●       kasutada parkimisala otstarbekalt;

●       võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks;

●       võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada;

●       parkida vastavalt liiklusmärkide ja liiklusreeglite kohaselt;

●       kavandada möödasõitu;

●       sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe;

●       otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades nähtavust,

●       ristmike olemasolu, ilma- ja teeolusid, pimestamisohtu, vastutulevaid sõidukeid, vähekaitstud liiklejaid, eessõitvaid sõidukeid, võimalust pärast möödasõitu pärisuunavööndisse naasta, taga sõitvaid sõidukeid, autorongi kiirendusvõimet, liiklusreegleid ja otsustada, millal anda märku möödasõiduks;

●       sõita maanteel, kiirteel, raudteel, trammiteel ja tunnelis arvestades erinevaid muutujaid, nagu teised liiklejad, ilma-ja teeolud, jms;

●       sõita vastavalt liiklusreguleerija märguannetele või liikluskorraldusvahenditele teetööde kohtades;

●       vähekaitstud liiklejatega arvestada;

●       osutada erilist tähelepanu lastele, vanuritele ja puuetega jalakäijatele;

●       käitud eriolukordades (loomad teel, eritalituse sõidukid, hädapeatused, organiseeritud inimrühmad jms);

●       olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimisel rakendada vajalikke abinõusi;

●       arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel ja neid järgida;

●       teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal ja käituda vastavalt;

●       arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavusega oludes ja oskab neile reageerida;

●       tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele ja oskab riske ennetada;

●       vältida liiklusõnnetust;

●       sõita sujuvalt, arvestades üldisi keskkonnakaitsenõudeid ja oma terviseriske;

●       juhinduda liiklusmärkidest, foorituledest, reguleerija märguannetest, teemärgistest, ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega, teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest ning muudest liiklusnõuetest;

●       sõita ohte ennetavalt ja olla valmis reageerima ohu ilmnemisel.

Iseseisva töö sisu

Harjutamise jätkamine kuni õpilane saavutab ohutu ja keskkonda säästva sõiduki käsitsemise vilumuse tasemel, mis on vajalik sõiduõppe jätkamiseks.